Aastad on möödunud. Kui vaadata ajas tagasi, siis on arusaamine sellest, millega meie liikumise alguses oli tegemist, saanud palju selgemaks. Tol ajal ei mõistnud paljud inimesed, nii kristlased kui ka mittekristlased, mida see Harta 87 dokument endast tegelikult kujutab. See oli selgelt poliitilise sisuga vaimne akt või deklaratsioon, mis avalikult ründas tolleaegset poliitilist ja vaimset struktuuri. Vaimsest aspektist vaadatuna oli tegemist Jumala algatatud grupiviisilise suuremastaabilise (rohkem kui neljasadat inimest hõlmava) ohvrimeelse ohvrianniga (inglise keeles ‘sacrificial offering’), mille analoogiks võiks tuua Piibli loo Aabrahamist, kes läks Iisakit ohverdama. Ohvrimeelne ohvriand tähendab seda, et selle tingimused esitab Jumal mingite konkreetsete, nii lähi- kui ka kaugemasse tulevikku ulatuvate tagajärgede saavutamiseks, millel on väga kallis ja kõrge hind sellele, kellelt seda nõutakse. Teatavasti oli Aabrahami ainsa, ime läbi saadud poja Iisaki ohverdamine, ränk hind, mida maksta. Aga Jumalal oli kaugeleulatuv plaan ja Aabrahami sõnakuulelikkuse kaudu sai Ta meie pattude eest ohverdada oma ainusündinud Poja. Jumal teab alati, mida Ta teeb ja Tal on alati hea plaan, kui Ta ka palub meil millestki loobuda. Enne, kui midagi toimus, küsis Jumal meilt, kas me oleme nõus sellist hinda maksma ja andis samas konkreetsed lubadused. Meie käest saadud jaatavale vastusele järgnes Harta 87 dokument. Tolle aja poliitilises olukorras tähendas sellisele dokumendile allakirjutamine kui mitte just oma surmanuhtlusele alla kirjutamist, siis vähemalt oma hea nime ja karjääri tõsisesse ohtu seadmist.
Erinevad inimesed kirjutasid sellele dokumendile alla erineval põhjusel ja erinevate motiividega. Nii mõnigi tegi seda põhjusel, et kasutada seda võimalusena läände saamiseks, kuigi polnud mingit garantiid, et võimuorganid meile selle võimaluse annavad. Selle asja hea külg oli see, et kõik need inimesed käisid regulaarselt koguduses ja kuulsid Jumala Sõna ning enamus võttis vastu Jeesuse kui Päästja. Ma tahan kinnitada kõiki, kes sellele dokumendile alla kirjutasid, sõltumata nende motiividest, et sellel oli ja on tänini kaal. Igal inimesel on õigus teha, mida ta õigeks peab. Kes tahtis minna läände, see läks. Kes käis koguduses ainult väljasõidu pärast, see lõpetas koguduses käimise pärast väljasõitu. Kes tegi kõike seda sõnakuulelikkusest Jumalale, see teenib tänini Jumalat. Me kõik teeme iga päev valiku – kas Jumalaga või ilma Temata. Igaüks on vastutav oma otsuste eest. Me palume regulaarselt kõigi nende armsate inimeste eest, kes kunagi olid osa sellest tööst ja on praegu erinevatel põhjustel eemale jäänud Jumalast. Jumal armastab ja meie armastame neid endiselt ja me usume, et suur osa neist tulevad tagasi Tema osadusse ja ka taasrajatud koguduse struktuuri. Tol ajal tekitas samuti lahkarvamusi küsimus, kas lahkuda Eestist või jääda kohale. Sellele on ainult ühene vastus – iga inimene pidi tegema seda, mis tal südames oli teha. Tänu Jumalale, et vaatamata lahkarvamustele need, kes pidid jääma siia tööd jätkama, ka tegid seda ja need, kes pidid välja minema, läksid välja. Iga inimene on vastutav ainult selle eest, mida Jumal on temal käskinud teha. Olen tõdenud seda, et väga riskantne on kindel olla ainult oma arvamuse ja seisukoha õigsuses.
Tänasel päeval ei peaks ükski allakirjutanu tundma piinlikkust ega kahetsema, et andis allkirja sellisele dokumendile. See oli õige asi õigel ajal ja ainult hulljulged said sellega hakkama. See oli kõva sõna ja on tänini kõva sõna. Üht asja võin täna ümberlükkamatult väita – eranditult kõik, mida Jumal tol ajal meile seda ülesannet tutvustades lubas, on osutunud tõeks ja on meie silme all täide läinud. Jumal ei ole meid petnud. Ta tegi, mida lubas. Ta on ustav. Selline kindel teadmine on meile vundamendiks tuleviku suhtes. Jumal lubas vabastada Eesti ja nii Ta ka tegi. See on reaalsus nii poliitilises kui majanduslikus sfääris. Usun, et kui Jumal näeb Eestit vabana, siis Ta näeb seda rahvast ka vaimselt vabana. See on valdkond, mille kallal Ta on intensiivselt töötamas. Usun, et kui Jumalal oli võimalik anda meile poliitiline ja majanduslik vabadus, siis on Ta ka võimeline andma meile vaimse vabaduse. Loomulikult langetab iga inimene selles valdkonnas isikliku otsuse. Jumal on külastamas seda rahvast, kuna Ta armastab Eestit. Oleme nimetanud Eestit vaimseks superriigiks. Ajaloolistest ülesannetest lähtudes näeme Tallinna “Harta” Kristliku Kogudusena oma kohta ja vastutust Eesti vaimsel maastikul vastavalt visioonile, mille Jumal meile aastaid tagasi andis – arendada, edendada ja üles ehitada Kristuse Ihu nii Eestis kui väljaspool, tehes seda koostöös teiste kogudustega. Harta 87 dokumendi sisu on tänini aktuaalne, kuna see rajaneb Jumala Sõnal. Nii nagu Eesti rahvas ei tohtinud kaasa minna Iisraeli-vastase propagandaga nõukogude ajal, ei tohi ta seda teha ka nüüd ega tulevikuski.
