Meie usu, osaduse ja tegutsemise alus on Piibel. Kindlasti ei ole me lahti mõtestanud kõiki Piibli tõdesid, aga me hoiame kinni nendest, mis on meile ilmutatud ja mis puudutavad Jumala Sõna fundamentaalseid doktriine ja meie usule alust panevat õpetust.

ME USUME:

KOLMAINU JUMALAT – Ainus Jumal on ilmutanud ennast kui igavesti eksisteerivat, öeldes enda nimeks “Mina olen”. Ta on universumi looja ja valitseja. Jumal on igavesti eksisteerinud kolmes isikus: Isa, Poeg ja Püha Vaim. Need kolm on tähtsuselt samaväärsed ja on üks Jumal ( 5Ms 6:4 ; Js 43:10-11 ; Mt 28:19 ; Lk 3:22 ; Jh 10:30 ; Jh 14:9 ). Jumal Isa on Sõna (Logose) läkitaja ja sünnitaja. Poeg on lihakssaanud Sõna, ainusündinu ning eksisteerinud koos Isaga algusest peale ( Jh 1:1-3 ; Jh 1:14 ; Jh 16:28 ; Jh 1:18 ). Poeg Jeesus on sündinud siia maa peale neitsist ning on täielikult inimene ja täielikult Jumal, pärast oma ülestõusmist istus Ta Isa paremale käele ( 1Ms 3:15 ; Js 7:14 ; Js 9:5 ; Mt 1:18-23 ; Lk 1:30-35 ; Lk 2:21 ). Püha Vaim lähtub nii Isast kui Pojast, on igavene ja läkitatud koguduse juurde maa peale trööstijaks ja abimeheks ( Jh 14:16-17 ; Jh 15:26 ; Jh 16:7 ).

Isand Jeesus Kristus on igavesti Jumala Poeg. Sõnas on öeldud, et Ta:

• on neitsist sündinud ( Mt 1:23 ; Lk 1:31,35 ),
• elas patuta elu ( Hb 7:26 ; 1Pt 2:22 ),
• tegi imesid ( Ap 2:22 ; Ap 10:38 ),
• teostas ristil asendustöö ( 1Kr 15:3 ; 2Kr 5:21 ),
• tõusis surnuist üles (Ta ihu ei jäänud hauda) ( Mt 28:6 ; Lk 24:39 ; 1Kr 15:4 ),
• ülendati Jumala paremale käele ( Ap 1:9,11 ; Ap 2:33 ; Fl 2:9,11 ; Hb 1:3 ).

PÜHAKIRJA – Piibel on Jumala inspireeritud Sõna, pühade inimeste töö tulemus, kes rääkisid ja kirjutasid vastavalt sellele, kuidas Püha Vaim neid juhtis. Me aktsepteerime uut lepingut, kirja pandud Uues Testamendis, kõikumatu tõe, juhendi ja autoriteedina käitumises ja doktriinis, seda järjepidevalt uurides ja õppides ( 2Tm 3:16-17 ; 1Ts 2:13 ; 2Pt 1:21 ).

INIMESE LANGEMIST JA LUNASTUST – Inimene on loodud olevus, tehtud Jumala sarnaseks ja Tema näo järele ( 1Ms 1:26-28 ; 1Ms 2:7 ). Inimene on vaim, tal on hing (mõistus, tunded ehk emotsioonid ja tahe) ja ta elab ihus ( 1Ts 5:23 ). Aadama vabatahtliku üleastumise ja langemise tõttu tuli maailma patt ( Rm 5:12-19 ). Piibel ütleb: „Ei ole kedagi, kes oleks õige, ei ühtainustki …“ ja „… kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma“ ( Rm 3:10 ; Rm 3:23 ). Nii tuli maailma mitte ainult füüsiline, vaid ka vaimne surm, see tähendab eraldatust Jumalast. Jeesus Kristus, Jumal Poeg ilmus, et teha olematuks kuradi teod ( 1Jh 3:8 ). Ta andis oma elu ning valas oma vere, et lunastada inimene Jumalale ja taastada inimese algne meelevallapositsioon siin maa peal ( Hb 9:12 ; Rm 5:17 ). Inimese ainus lootus lunastuseks on läbi Jeesuse Kristuse, Jumala Poja valatud vere. Jeesus on ainus tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde, kui vaid Tema kaudu ( Jh 14:6 ). Pääste on Jumala and inimesele. See on lahus käsuseaduse tegudest ning toimib armust usu kaudu Jeesusesse Kristusesse, mille tulemuseks on Jumalale meelepärased teod ( Gl 2:16 ; Ef 2:8 ; Tt 3:5-7 ).

IGAVEST ELU JA UUSSÜNDI – Inimese esimene samm pääste poole on kurvastus Jumala meele järele, mis saavutab meeleparanduse ( 2Kr 7:10 ; Lk 24:47 ). Pääste aluseks on usk ja selle tunnistamine ( Rm 10:13-15 ). Uuestisünd on vajalik kõigile inimestele ( Jh 3:3 ). Selle vastuvõtmine juhatab igavesse ellu ( Jh 3:16 ; 1Jh 5:12 ). Igavene elu algab juba siin maa peal ja on Jumala tundmine ( Jh 17:3 ). Inimesel, kes on uuesti sündinud, on selle kohta sisemine tunnistus ( Rm 8:16 ) ja väliseks tunnuseks kõigile inimestele on muutunud elu ( Ef 4:24 ; Tt 2:11-12 ). Uuesti sünnib inimese vaim ( Jh 3:3-8 ), hinge päästmine on protsess ja toimub meele uuendamise teel ( Jk 1:21 ; Rm 12:2 ) ning liha tuleb hoida vaimu kontrolli all ( 1Kr 9:27 ), seni kuni me saame endale ülestõusmises uue kirgastatud ihu ( 1Kr 15:50-53 ).

ISIKLIKKU OSADUST JUMALAGA – Jeesuse ristisurm kõrvaldas jäädavalt lahutava vaheseina inimese ja Jumala vahel. Jeesus on meie vahemees ( Ef 2:14 ; 1Tm 2:5 ). Me saame tulla Jeesuse vere läbi ilma ühegi inimliku vahemeheta otse Jumala, oma Isa juurde kui Tema armsad lapsed ja perekonnaliikmed, Temaga osaduses olla ja Teda järjest enam tundma õppida. Oleme kutsutud Temaga osadusse ja Tema kaastöölisteks ( Hb 10:19-22 ; Jh 1:12 ; Jh 20:17 ; 1Kr 1:9 ; 1Kr 3:9 ; 2Kr 13:13 ).

VEERISTIMIST – Vette kastmise kaudu toimuv ristimine on meie Isanda otsene käsk, ette nähtud üksnes usklikele. Kõik, kes meelt parandavad ja usuvad Kristusesse kui Päästjasse peavad saama ristitud. See korraldus sümboliseerib kristlase samastumist Kristusega Tema surmas, mahamatmises ja ülestõusmises ( Mt 28:19 ; Mk 16:16 ; Rm 6:4 ; Kl 2:12 ; Ap 8:36-39 ; Ap 10:47-48 ). Veeristimise tähendus on ka see, et ristitav on nüüd üks meie hulgast.

LEIVAMURDMIST e ARMULAUDA – Armulaud on Kristuse seatud püha toiming. See koosneb kahest osast: osasaamine leivast ja osasaamine veinist. Leib sümboliseerib Isanda Jeesuse ihu, mis meie eest murti ja mille kaudu me võime usu läbi vastu võtta tervenemise oma ihule. Vein sümboliseerib Jeesuse verd, mis valati meie pattude eest ja mis toob meile pattude andestuse ja õigeksmõistmise Jumala ees. Armulaud on ka Kristuse surma mälestamine ja lepingu kinnitamine, mida teeme kuni Tema taastulekuni ( Mt 26:26-28 ; 1Kr 11:23-26 ).

RISTIMIST PÜHAS VAIMUS – Püha Vaimu ja tulega ristimine on Isanda Jeesuse Kristuse tõotatud Jumala and kõigile usklikele käesolevas maailmakorralduses. See and järgneb uuestisünnile. Kõigil usklikel on eesõigus osa saada Isa tõotusest, Püha Vaimuga ristimisest ja nad peaksid seda ootama ning innukalt otsima, sest see oli meie Isanda Jeesuse Kristuse korraldus. Sellest osasaamine oli algkoguduse liikmete tavapärane kogemus. Sellega kaasneb väe saamine eluks ja teenimiseks, vaimuandide väljavalamine ja nende teenistustöös kasutamine ( Lk 24:49 ; Ap 1:4-8 ; 1Kr 12:1-31 ). Püha Vaimuga ristimisega kaasnevad täielik Püha Vaimuga täitumuse kogemus ( Jh 7:37-39 ; Ap 4:8 ), sügavam jumalakartus ( Ap 2:43 ; Hb 12:28 ), intensiivsem pühendumus Jumalale ja Tema tööle ( Ap 2:42 ) ning elavnenud armastus Kristuse, Tema Sõna ja kadunute suhtes ( Mk 16:20 ). Selle kogemusega kaasneb Püha Vaimu antud teistes keeltes rääkimise tunnus ( Ap 2:1-4 ; Ap 19:1-7 ). Püha Vaim varustab usklikke ka üheksa vaimuanniga: tarkuse sõna, tunnetuse sõna, prohvetlik kõne, keeled, keelte tõlgitsus, vaimude eristamine, vägevate tegude tegemine, tervendusannid ja usuand, jagades neid nii, nagu Tema tahab ( 1Kr 12:4-11 ).

ÜLEMAAILMSET KRISTLIKKU KOGUDUST KUI KRISTUSE IHU – Usume, et Kristuse ihu moodustavad inimesed, kes on uuesti sündinud ( Ef 1:22-23 ; Hb 12:23 ). Kogudus on Kristuse ihu ja Jeesus Kristus on koguduse pea ( Rm 12:4-5 ; 1Kr 12:12-13 ; Ef 4:4-6 ; Kl 1:18 ). Julgustame inimesi leidma oma kohta (kohalikku kogudust) selles Ihus ja sellesse juurduma (kasutades oma ande ja talente oma kohaliku koguduse kui Kristuse ihu osa ülesehitamiseks) ( 2Pt 1:10 ; Hb 10:25 ). Me oleme enam kui „armusaanud patused“, me oleme pühad – Kuninga pojad ja tütred. Kristus tuleb järgi aulisele ja võidukale kogudusele – oma pruudile ( Ef 5:27 ).

TEENIMISTÖÖD EHK TEENISTUST – Me usume, et Kristus on pannud kogudusse apostlid, prohvetid, evangelistid, pastorid ja õpetajad, et pühi inimesi varustada teenimistööks, ehitamaks kogudust, kuni me kõik jõuame ühisele usule ja küpsusele ( Ef 4:11-13 ). Selle niinimetatud viielaadse teenistuse eesmärgiks on ka juhtida kogudust evangeliseerima maailma ( Mk 16:15-20 ) ja kummardama Jumalat ( Jh 4:23-24 ).

PÜHITSUST – Piibel õpetab, et ilma pühitsuseta ei saa ükski inimene Isandat näha. Me usume pühitsust kui kindlat, aga samas progresseeruvat armu tööd, mis algab uussünniga ning jätkub kuni pääste täiustumiseni Kristuse tagasitulekus. Pühitsus on teadlik eraldumine kõigest sellest, mis on kuri ja enda Jumalale pühendamine, pühitsus on osa hingepäästmisprotsessist ( Rm 6:1-14 ; Rm 8:1-2,13 ; Rm 12:1-2 ; Gl 2:20 ; 2Kr 3:18 ; 1Kr 1:30 ; Fl 2:12-13 ; Fl 3:12-14 ; 1Ts 5:23 ; 1Pt 1:15-16 ; Hb 12:14 ).

JUMALIKKU TERVENEMIST – Tervenemine on evangeeliumi lahutamatu osa, mille on taganud Kristuse lepitustöö ning see on täna kõigi usklike eesõigus. Jeesus lasi ennast peksta ja piinata, et meie saaksime Tema vermete läbi terveks. Ta võttis enese peale meie haigused ja kandis meie valusid ja seda, mida Tema kandis, ei pea meie enam kandma. Tervenemise vastuvõtmiseks on Jumala Sõnas mitmeid meetodeid: usupalve, käte pealepanemine, õliga võidmine ja ka lihtsalt usus selle tõsiasja vastuvõtmine, et Tema vermete tõttu me oleme terveks saanud ( Jk 5:14-15 ; Mk 16:18 ; Js 53:4-5 ; Mt 8:17 ; 1Pt 2:24 ).

KÜMNIST JA OHVRIANDI (ANNETUSI) – Kümme protsenti kõikidest meie sissetulekutest kuulub Jumalale, mida me peame heaks tavaks tuua oma kodukogudusse, et kogudusel oleksid finantsilised vahendid toimimiseks. Ohvriand ehk annetused on sellele lisaks ja selle anname sinna, kuhu Püha Vaim juhib andma, olgu selleks siis vaeste aitamine, mõne teenistuse toetamine või lihtsalt mõne inimese või töö õnnistamine ( Ml 3:10 ; Hb 7:1-8 ; 1Tm 6:17-19 ; Ef 4:28 ; 2Kr 9:6-11 ).

JÕUKUST, EDUKUST – Piibel õpetab, et ilma usuta on võimatu olla Jumalale meelepärane ( Hb 11:6 ). Lunastus annab uskujale pääste ning tervenemise hingele ja ihule ( 3Jh 2 ). Me oleme lunastatud käsu needusest, milleks on vaesus, haigus ja vaimne surm ( Gl 3:13-14,29 ). Pääste osa on ka materiaalne heaolu. Kui me käime lunastuse valguses usus Jumala Sõnasse, võivad meie elud olla õnnistatud ja terviklikud. Jumal tahab, et meie vajadused oleksid täidetud ja meil oleks kõike igati küllaldaselt ning me oleksime rikkad iga hea teo tarvis ( Fl 4:19 ; 2Kr 9:8 ).

ÕIGETE ÜLESTÕUSMIST JA MEIE ISANDA TAGASITULEKUT – Inglid ütlesid Jeesuse jüngritele „See Jeesus, kes teilt üles võeti taevasse, tuleb samal kombel, kui te nägite Teda taevasse minevat!“ Tema tagasitulek seisab ees. Tema tulekus „… Kristuses surnud tõusevad üles esmalt; selle järele kistakse meid, kes elame ja üle jääme, ühtlasi nendega pilvede peal Isandale vastu üles õhku …“ ( Ap 1:11 ; 1Ts 4:16-17 ; Rm 8:23 ; Tt 2:13 ; 1Kr 15:51-52 ). Pärast suurt viletsusaega naaseb Ta maa peale kui kuningate Kuningas ja isandate Isand koos oma pühadega, kes on kuningad ja preestrid ning Ta valitseb tuhat aastat ( Ilm 1:7 ; Ilm 5:10 ; Ilm 19:11-14 ; Ilm 20:1-6 ; Sk 14:5 ; Mt 24:27,30 ). See toob endaga kaasa ka pääste Iisraeli riigile (Hs 37:21-22 ; Sf 3:19-20 ; Rm 11:26-27 ) ja paneb aluse ülemaailmsele rahule ( Js 11:6-9 ; Ps 72:1-7 ; Mi 4:3-4 ).

KOHTUMÕISTMIST, PÕRGUT JA IGAVEST KARISTUST – Tuleb viimane kohtumõistmispäev, kus kõik surnud tõusevad üles ja nende üle mõistetakse kohut vastavalt nende tegudele. Kelle nime ei leita olevat kirjutatud eluraamatusse, kannavad koos kuradi ja tema inglite, metsalise ja valeprohvetiga igavest karistust. Nad heidetakse tulejärve, mis on teine surm ( Mt 25:46 ; Mk 9:43-48 ; Ilm 20:11-15 ; Ilm 21:8 ). Inimene, kes sureb füüsiliselt oma pattudes Kristust vastu võtmata, on lootusetult ja igavesti kadunud tulejärves. Tal puudub igasugune edaspidine võimalus kuulda evangeeliumi või parandada meelt. Tulejärv on konkreetne paik. Terminid „igavene“ ja „igavesti“, mida kasutatakse tulejärvekaristuse kestuse kirjeldamiseks, omavad samasugust lõputu eksistentsi tähendust, mida kasutatakse siis, kui viidatakse pühade rõõmu ja ekstaasi kestusele Jumala ligiolus ( Hb 9:27 ; Ilm 19:20 ).

UUT TAEVAST JA UUT MAAD – Vastavalt Tema tõotusele me ootame uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigsus ( 2Pt 3:13 ; Ilm 21:1-27 ja Ilm 22).

SUURT MISJONIKÄSKU – Jeesus ütles oma järgijatele: „Minge kõike maailma ja kuulutage evangeeliumi kõigele loodule!“ ja „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse.“ Jeesus on väga selgelt öelnud, et Ta tahab, et inimesed ei saa mitte ainult päästetud, usklikeks, vaid et nad kasvaksid küpsusesse ning pühendaksid oma elu, et neist võiksid samuti jüngrid saada. Meile on antud käsk levitada Tema kuningriigi evangeeliumi, sellele igati kaasa aidates teha jüngreid, õpetada ja treenida inimesi ning neid omakorda välja läkitada ( Mk 16:15-16 ; Mt 28:18-20 ).