Avasta, kes sa oled Kristuses!

“… ja tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks!” Johannese 8:32

See on Jeesuse tõotus sulle – tõotus, et sa elad võidukalt. Aga mis takistab sul tegelikult käimast Isanda rõõmus?

Pimedusejõud ründavad meid iga päev. Aga nagu dr Neil Anderson oma raamatus näitab, võib sul olla vägi nende võitmiseks, teades, kes sa oled Kristuses. Õpi kuidas:

• mõista oma identiteedi väge Kristuses,
• vabastada ennast oma mineviku koormatest,
• seista vastu selle maailma vaimsetele jõududele,
• võita lahing oma mõistuse pärast,
• saada selliseks vaimseks inimeseks, kelleks sa tahad saada,
• avastada tõde selle kohta, kuidas Jumal sind näeb.

Neil Anderson on uuendanud ja laiendanud oma menuraamatut “Võit pimeduse üle” uue lugejate põlvkonna jaoks, selgitades, millised on need praktilised ja viljakad viisid, kuidas kogeda Kristuse tõotusel rajanevat kasvu kristlasena. Õpi rakendama pühakirja tõdesid, mille alusel uuendada oma mõttemaailm ja saada selliseks inimeseks, kellena Kristus tahab sind näha.

“Lugematu hulk inimesi on leidnud tõelise vabaduse Kristuses nende arusaamade läbi, mis Jumal on andnud Neil Andersonile. Nende hulgas on mu vanim poeg.”
Kay Arthur, raamatute “As Silver Refined” ja “God, Are You There?” autor

“Isand on andnud Neil Andersonile imelise nõustamise ja jüngerluse mudeli, mis on tõeliseks õnnistuseks Kristuse ihule.”
Bill Bright, Campus Crusade for Christ Internationali rajaja ja president

Raamatut saab osta Harta poest

Peatükk “Sissejuhatus. Laena mulle oma lootust.”

Hulk aastaid tagasi, kui ma olin esimesel pastorikohal, pühendusin ma ühe noore mehe jüngerdamisele oma koguduses. See oli mu esimene ametlik püüe üksühesel jüngerdamisel. Otsustasime Russiga kohtuda igal teisipäeva varahommikul, et ma võiksin juhtida ta läbi induktiivse piiblikursuse armastuse teemal. Me mõlemad alustasime suurte lootustega. Russ lootis astuda suuri samme kristliku kasvu alal ja mina olin innukas, aitamaks tal areneda küpseks usklikuks.

Kuus kuud hiljem me rassisime endiselt sellesama induktiivse armastuseteemalise piiblikursuse kallal. Me ei jõudnud mitte kuhugi välja. Mingil põhjusel ei toiminud meie Pauluse ja Timoteose suhe. Russ ei tundunud kristlasena kasvavat. Ta tundis end lööduna ja mina tundsin end vastutavana ta lüüasaamise eest – aga ma ei teadnud ka, mida muud teha. Meie kord suured lootused Russi suurtest sammudest küpsuse poole olid tasapisi kokku vajunud, nagu õhupall, millest õhk aeglaselt välja voolab. Lõpuks me lõpetasime oma kokkusaamised ära.

Kaks aastat hiljem, kui ma asusin ühele teisele pastorikohale, tuli Russ mind vaatama. Ta valas välja loo sellest, mis oli toimunud ta elus meie lühikese üksühese suhte jooksul – loo, mis paljastas salajase osa ta elus, mille olemasolust ma ei olnud teadlik. Russ oli sügavalt seotud patuga ega soovinud oma võitlusi minuga jagada. Ma võisin tajuda, et ta ei ole vaba, aga mul polnud aimugi, miks see nii oli.

Tol ajal oli mul vähe kogemusi inimestega, kes olid patust seotud ja ma olin otsustanud edasi rügada. Ma arvasin, et põhiprobleem on lihtsalt ta soovimatus materjal lõpuni läbi töötada. Ent nüüd olen ma veendunud, et mu püüdlused Russi jüngerdamisel nurjusid ühel teisel põhjusel.

Apostel Paulus kirjutas: “Ma jootsin teile piima ega andnud tahket rooga; sest seda te ei talunud sellal ega talu veel praegugi. Te olete ju alles lihalikud. Sest kui teie seas on kadedust ja riidu, eks te siis ole lihalikud ja eks te käitu inimeste taoliselt?” (1Kr 3:2-3). Lihalikud kristlased ei ole lahendamata konfliktide tõttu oma elus nähtavasti võimelised võtma vastu Jumala Sõna tahket rooga.

Umbes sel ajal hakkasin ma tajuma, et inimeste jüngriks tegemine ja küpseteks kristlasteks kasvatamine kätkeb endas palju enamat kui nende samm-sammuline juhatamine läbi kümnenädalase piiblikursuse. Me elame maal, mis on üleküllastatud piibelliku materjaliga, kristlike raamatutega, raadio ja televisiooniga, aga paljud kristlased ei liigu edasi vaimse küpsuse poole. Mõned ei armasta sugugi rohkem praegu, kui nad tegid seda 20 aastat tagasi. Me loeme 1. Timoteosele: “Sest käskimise eesmärk on armastus puhtast südamest ja heast südametunnistusest ja silmakirjatsematust usust” (1:5).

Sellest ajast peale on mu teenistuse fookuseks, nii pastorina kui ka seminariprofessorina, olnud vastastikuses seoses olevad jüngerdamise ja kristliku nõustamise teenistused. Ma olen olnud lugematute inimeste jüngerdaja ja nõustaja. Ma olen ka õpetanud jüngerlusest ja pastoraalsest nõustamisest seminari tasandil ja kogudustes ning juhtimiskonverentsidel üle terve maa ja ümber maailma. Ma olen kõikidele võitlevatele kristlastele leidnud ühe ühise nimetaja. Nad ei tea, kes nad on Kristuses ega ka mõista, mida tähendab olla Jumala laps. Miks mitte? Kui “seesama Vaim tunnistab ühes meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed” (Rm 8:16), siis miks ei tajunud nad seda?

Pastorina uskusin ma, et Kristus on vastus ja tõde teeb inimesed vabaks, aga tegelikult ma ei teadnud, kuidas. Minu koguduse inimestel oli probleeme, mille jaoks mul ei olnud vastuseid, aga Jumalal oli. Kui Isand kutsus mind õpetama Talboti teoloogilisse seminari, otsisin ma vastuseid ise. Ma hakkasin aeglaselt aru saama, kuidas aidata inimestel lahendada nende isiklikke ja vaimseid konflikte ehtsa meeleparanduse läbi, alistudes Jumalale ja seistes vastu kuradile (vt Jk 4:7).

Mu seminariharidus oli õpetanud mulle Jumala riigist, aga mitte pimeduse riigist ja et “meil ei ole maadlemist vere ja lihaga, vaid valitsuste ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, taevaaluste kurjuse vaimudega” (Ef 6:12). Lugematuid tunde kestnud pingelise lüüasaanud kristlaste nõustamise läbi hakkasin ma mõistma lahingut, mis käib nende mõistuse pärast ja kuidas nad võivad muutuda ome meele uuendamise teel.

Mind kurvastab see, kuidas me oleme lahutanud oma kogudustes jüngerdamise ja nõustamise teenistused. Kristlikust jüngerdamisest on sageli saanud ebaisikuline programm, kuigi kasutatakse häid teoloogilisi materjale. Kristlik nõustamine on olnud tegusalt isiklik, aga sel puudub sageli hea teoloogia. Ma usun, et jüngerdamine ja nõustamine on Piibli järgi üks ja seesama. Kui sa olid hea jüngerdaja, olid sa ka hea nõustaja ja vastupidi. Jüngriks tegev nõustamine on protsess, kus kaks või enam inimest saavad Kristuse ligiolus kokku, õpivad, kuidas Jumala Sõna tõde võib nad vabastada ja on seeläbi võimelised muutuma Jumala näo sarnaseks, kui nad käivad usu läbi Püha Vaimu väes.

Selle õppimise käigus läksime perekonnaga läbi väga raskest kogemusest. Viisteist kuud ei teadnud ma, kas mu naine Joanne jääb elama või sureb. Me kaotasime kõik, mis meil oli. Jumal andis mulle midagi, mis oli mulle väga kallis, mida ma ei osanud parandada. Mitte miski ei muutunud, ükspuha, mis ma ka tegin. Jumal viis mind selleni, kus mu varud said otsa, et ma võiksin avastada Tema omad. See oli teenistuse Vabadus Kristuses sünd. Mitte keegi, kes loeb seda raamatut, ei tea minust paremini, et mina ei suuda kedagi vabastada, ainult Jumal saab seda teha. Mina ei saa siduda kellegi murtud südant, ainult Jumal saab seda. Tema on imeline nõuandja. Murtus on võti efektiivse teenistuse juurde ja jüngriks tegeva nõustamise viimane koostisosa. Sõnum ja meetod olid saanud kokku.

Lisaks, minu veendumuseks on see, et jüngriks tegev nõustamine peab algama sealt, kus algab Piibel: meil peab olema tõene teadmine Jumalast ja me peame teadma, kes me oleme Jumala lastena. Kui me tõesti tunneksime Jumalat, muutuks meie käitumine radikaalselt ja koheselt. Mil iganes taevas avanes, ilmutamaks Jumala au, olid individuaalsed tunnistajad Piiblis otsekohe ja läbinisti muudetud. Ma usun, et mentaalse ja vaimse tervise ja vaimse vabaduse otsustavaim tegur on tõene arusaamine Jumalast ja õige suhe Temaga. Hea teoloogia on hea psühholoogia asendamatu eeldus.

Mitu nädalat pärast üht mu konverentsi rääkis üks sõber minule ühest kallist kristlikust naisest, kes oli ka seal osalenud. Ta oli hulk aastaid elanud sügavas masenduses. Naine elas ainult selle tõttu, et toetus oma sõpradele, käis kolm korda nädalas nõustamisel ja võttis erinevaid retseptiravimeid.

Konverentsi ajal mõistis see naine, et ta toetussüsteem sisaldas kõiki ja kõike peale Jumala. Ta ei olnud heitnud oma ängi Kristuse peale ja ta sõltus kõigest muust peale Tema. Ta võttis konverentsi õppekava endaga koju kaasa ja hakkas keskenduma oma identiteedile Kristuses ja väljendama usku Temasse, et Tema täidab ta igapäevased vajadused. Ta viskas minema kõik oma ülejäänud abivahendid (tegevus, mida ma ei soovita) ja otsustas usaldada ainult Kristust enda masendusest vabastamisel. Ta hakkas elama usus ja uuendama oma mõttemaailma, nii nagu konverentsimärkmed soovitasid. Kuu aja pärast oli ta teine inimene. Jumala tundmine on küpsuse ja vabaduse juures asendamatu.

Veel üks punkt, kus jüngerdamine ja nõustamine lõikuvad, on individuaalse vastutuse valdkond. Inimesed, kes tahavad kristlikus küpsuses edasi liikuda, võivad kindlasti saada kasu teiste nõuandeist ja ka neid, kes otsivad vabanemist oma minevikust, saavad teised aidata. Ent lõppkokkuvõttes vastutab iga kristlane oma küpsuse ja vabaduse eest Kristuses. Keegi ei saa sind kasvama panna. See on sinu otsus ja igapäevane vastutus. Keegi ei saa lahendada su probleeme sinu eest. Üksnes sina saad algatada seda protsessi ja see läbida. Õnneks aga ei kõnni ükski meist läbi isikliku küpsuse ja vabaduse distsipliinide omapead. Meie sees elav Kristus tahab innukalt käia koos meiega läbi kõik need sammud.

Käesolev raamat on esimene kahest raamatust, mis ma olen kirjutanud, lähtudes oma haridusest ja kogemusest teiste jüngerdamisel ja nõustamisel. See raamat keskendub Kristuses elamise ja küpsemise põhilistele probleemidele. Sa leiad, kes sa oled Kristuses ja kuidas elada usus. Sa õpid, kuidas käia Vaimu järgi ja olla tundlik Ta juhtimisele. Armus käimine on elamine usu läbi Püha Vaimu väes.

Selles raamatus avastad sa oma mõistuse pärast käiva lahingu olemuse ja õpid, miks su mõttemaailm peab saama muudetud, et sa võiksid elada usu läbi ja kasvada vaimselt. Sa saad pihta sellele, kuidas oma emotsioonidega toime tulla ja saada vabaks oma mineviku emotsionaalsetest traumadest usu ja andeksandmise läbi.

Mu teises raamatus, “The Bondage Breaker” (“Köidikute murdja”, Harvest House Publishers), keskendun ma meie vabadusele Kristuses ja nendele vaimsetele konfliktidele, mis mõjutavad kristlasi tänapäeval. Elamine Kristuses ja Temas vaba olemine on oluline tingimus küpsuse jaoks Kristuses. Meil ei ole võimalik saada kohe küpseks. Mõistuse uuendamisele ja Jumala näo sarnaseks saamisele kulub meil terve elu, aga meie identiteedi ja vabaduse mõistmiseks Kristuses ei lähe nii palju aega. Maailm, liha ja kurat on meie pühitsuse vaenlased, aga nad on võidetud ja neid on võimalik võita Kristuses.

Ma soovitan, et sa loed kõigepealt läbi selle raamatu, õpid elama ja kasvama Kristuses ja alles seejärel töötad läbi vaimsete konfliktide ja vabaduse teema, lugedes raamatut “The Bondage Breaker”.

“Võit pimeduse üle” on koostatud veidike Uue Testamendi kirjade taoliselt. Raamatu esimene pool paneb õpetusliku aluse ja piiritleb mõisted, mis on vajalikud sellele järgnevate praktilisemate peatükkide mõistmisel ja rakendamisel. Sul võib olla kiusatus jätta esimene pool vahele, sest see tundub igapäevase kogemuse jaoks vähem asjakohane. Ent on oluline tajuda oma positsiooni ja võitu Kristuses, et sa võiksid ellu rakendada seda, mis on vajalik Temas kasvamiseks. Sa pead teadma, mida uskuda, enne kui sa võid mõista, mida teha.

Ma olen rääkinud tuhandete inimestega, nagu Russ, mu esimene jüngerluse kandidaat. Nad on kristlased, aga nad ei kasva ja nad ei kanna vilja. Nad tahavad teenida Kristust, aga ei näi suutvat surnud punktist üle saada ja oma eluga tähendusrikkal ja produktiivsel viisil edasi minna. Nad vajavad seda, et nende lootus saaks taas rajatud Kristusele, nii nagu kirjeldab järgmine luuletus.

Laena mulle oma lootust mõneks ajaks,
tundub, et olen enda oma kaotanud.
Mind saadavad päevast-päeva kaotsiminemise ja lootusetuse tunded,
mu kaaslasteks on valu ja meeltesegadus.
Ma ei tea, kuhu pöörduda,
vaadates tuleviku poole, ei tule silme ette pildid
uueks saanud lootusest.
Ma näen murelikke päevi, päevi täis valu ja veel enam tragöödiaid.

Laena mulle oma lootust mõneks ajaks,
tundub, et olen enda oma kaotanud.
Hoia mu kätt ja emba mind;
kuula kõiki mu heietusi, paranemine tundub nii kauge.
Tee tervenemisele tundub pika ja üksildasena.

Laena mulle oma lootust mõneks ajaks,
tundub, et olen enda oma kaotanud.
Seisa mu kõrval, paku mulle oma ligiolu, oma südant ja oma armastust.
Tunnista mu valu, see on nii reaalne ja alaline.
Mind on vallanud kurvad ja vastuolulised mõtted.

Laena mulle oma lootust mõneks ajaks;
tuleb aeg, mil ma saan terveks
ja ma jagan oma uuenemist,
lootust ja armastust teistega.

Kas need sõnad peegeldavad su kogemust ja kordavad kajana su palvet usklikuna? Kas sa tunned mõnikord, nagu oleksid sa sellisel määral sisse piiratud maailmast, lihast ja kuradist, et sa mõtled, kas su kristlus on üldse midagi väärt? Kas sa kardad mõnikord, et sa ei saa kunagi kätte kõike seda, milleks Jumal on sind kutsunud? Kas sa tahad oma kristlikus küpsuses edasi jõuda ja kogeda seda vabadust, mida Jumala Sõna tõotab?

Ma tahan eelolevatel lehekülgedel jagada sinuga oma lootust. Sinu küpsus on aja, surve, katsumuste, raskuste, Jumala Sõna tundmise, selle mõistmise, kes sa oled Kristuses ja sinu elus oleva Püha Vaimu ligiolu tulemus. Sul ilmselt on juba esimest nelja koostisosa piisavalt, enamikul kristlastel on see nii. Luba ma lisan mõned heldekäelised annused kolme viimast ainet. Kui kristlased elavad Kristuses ja on vabad, siis vaata ainult, kuidas nad kasvavad!