Laulja Keith Green oli ainult 28-aastane, kui ta koos oma kahe väikese lapsega lennuõnnetuses hukkus, aga ta oli juba loonud innustava muusikalise pärandi, mis elab temast kauem. Vaimse revolutsionäärina leidis ta 21-aastaselt vabaduse Jeesuse läbi ja veetis oma ülejäänud lühikese elu, veendes teisi mitte aktsepteerima valitsevat olukorda, vaid tooma kogudusse tagasi kirge ja ausust.
Nüüd on Melody oma abikaasa 25. surma-aastapäeval ajakohastanud ja laiendanud ta elulugu ja lisanud palju lugusid ning perspektiive, varem avaldamata fotosid, lõike Keithi isiklikest päevikutest ja pilguheite sellesse, kuidas ta elas üle leinaperioodi ning kasvatas omal käel nende kaht ellujäänud last.
Sarja “Usukangelased” esimene raamat.
Raamatut saab osta Harta poest
Harta raamatutundi sellest raamatust saab kuulata siit
Raamatu peatükk “Eessõna”
Kaua aega tagasi, suurest tühjusest ja vaimsest pimedusest küllastatud põlvkonnas, sündis üks poiss, kellele anti suur and. Olles väga andekas ja saanud muusikalise väljaõppe, oli tal ainulaadne võime (mõned ütlesid hiljem, et see oli geniaalne) võtta vaimsed tõed ja väljendada neid oma aja tavaliste inimeste keele ja sõnadega.
Ta biograafilised kirjutised (nüüd kättesaadavad ka teistele lugemiseks) kajastavad ta võitluste pingelisust, ta varajasi eksirännakuid radadel, mis tõotasid nii palju, aga ei viinud kahjuks mitte kusagile välja. Need ülestähendused annavad pildi ühe noore mehe otsingutest, mis pealtnäha ei sobi kokku tema vanusega. See noor mees, kes ei karda kaalule panna kõike selle nimel, mis ta on leidnud olevat tõelise ja õige. Üle kõige oli ta intensiivne – ja selles intensiivsuses kahtles ta kõiges ja kõigis, kellel näis olevat elu ja reaalsuse võti. Kui ta leidis selle Vastuse (nagu me nüüd teame, kuidas see toimus), ei saanud keegi teda selle juurest ära pöörata.
Olles kord pühendunud, alustas ta eluaegset ristiretke, nägemaks ka maailma enda ümber samamoodi teiseks muundumas. Mitte keegi, kes teda tundis, ei eitaks, et ta solvas paljusid. Oma nooruse innukuses tuua kogudusse tagasi kaastunne, ausus ja reaalsus, šokeeris ta sageli eriti traditsioonidega religioosseid inimesi. Võib-olla on tõelise prohveti kõige tõesem praktiline test see: “Kas ta paneb mind ebamugavalt tundma?” Kui ta seda teeb, siis arvatavasti ta ongi seda. Kui ta seda ei tee, siis ta ilmselt ei ole seda. Pealegi ei leia sa Piiblist midagi populaarsete prohvetite kohta, välja arvatud valeprohvetid, kes käisid muudkui ringi ja rääkisid inimestele neid asju, mida nad kuulda tahtsid.
Nii et see noor mees oli otsekohene. Ta oli naljakas. Ta oli taktitundetu ja mõnikord isegi toores. Ta keeldus järjekindlalt aktsepteerimast vaimset hetkeseisundit. Ta pilkas vaikselt naerdes silmakirjalikkust, samas pisarates paljastades omaenda võitlusi ja kartusi. Paljud ta laulud on lihtsalt muusikasse pandud jutlused – ilukõlalised prohvetlikud teosed, mis kehtestasid standardeid tervele põlvkonnale. Ta oli vastuoluline. Teda kritiseeriti. Mõned püüdsid teda vaigistada ja teised kuulutasid ta peaaegu pühakuks – aga teda oli võimatu ignoreerida. Ta elu ja töö mõjutas sõna otseses mõttes miljoneid üle terve maailma. Kuigi ta on nüüdseks meie keskelt lahkunud, mõjutas ta oma põlvkonda nagu vaimne vesinikupomm ja ta elu, julguse ja pühendumuse järelmõju tuntakse veel ka tulevastes põlvkondades.
Enamik inimesi tänapäeval, kellel ei ole kunagi varem olnud võimalust lugeda ta kirjutisi ja päevikumärkmeid, tunnevad teda ainult ta muusika kaudu. (Pealegi ei ole igaüks võimeline kirjutama laulu, mida lauldakse veel viis sajandit pärast ta surma!) Seda meest me mäletame tänapäeval kui teda, kes algatas reformatsiooni – muusik, kellel oli nälg Jumala tundmise ja Tema tuntuks tegemise järele usu läbi – mees nimega Martin Luther.
Ja see siin ei ole loomulikult tema lugu. Aga see oleks võinud olla nii – ühel teisel sajandil, teises kultuuris ja teisel maal, väiksemas mastaabis ja omamata ülesande täitmiseks mitte nii palju aega. Keith armastas Jeesust. Ta tegi seda, mida suutis mõnede intensiivsete aastate jooksul, mil mul oli eesõigus teda tunda. Kui sul ei ole kunagi olnud võimalust osaleda kellegi temataolise elus, kes elas Jeesusele, siis võid sa heita pilgu sellesse armastusse käesolevas, tema loos. Ta oli mu sõber. Ma tunnen temast puudust.
– Winkie Pratney
